13.-16. juulil oli võimalus Viimsi Invaühingu peredel veeta mõnusasti aega Harjumaal Pedase Puhkekeskuses. Pedase on maaliline mereäärne koht, kus kõrged männid ja suured metsad pakuvad hingele kosutust ja meelele rahu. Pered majutusid hubastes hotellitubades, kuid ühised söögikorrad tõid pered kenasti kokku nii söögisaali kui terrassile, kus oli tore omavahel suhelda. Terrassil ja selle ümbruses leidsid lapsed vahvaid mängupaiku, sealsamas oli võimalus ka pedagoogide Penno ja Kristina käe all midagi meisterdada või joonistada.
Huvitavaid tegevusi oli seekord tõesti palju nii lastele kui vanematele. Selle laagri “hitiks” võiks küll lugeda Saori kangastelgedel kudumist. Eriti usinad olidki just vanemad, ka isad lõid kaasa. Igaüks sai kahe päeva jooksul kududa vaipa oma soovi järgi triipe, mustreid ja kujundeid. Nii juhtuski, et värvikirevasse vaipa kooti sisse nii suvesuudlus kui karu, kui hiireke. Kahe päeva jooksul valmis kolm mitmemeetrist vaipa, mis loodetavasti leiavad sügisel tee ka Kullo Huvikeskuses toimuvale näitusele. Saori töötuba juhendas kunstnik Anneli Säre.
Esimese laagripäeva õhtupoolikusse mahtus veel ka lõbus joogatund, kus prooviti teha ilmvõimatuna näivaid harjutusi, kuid mis üllatusena enamusel välja tulid. Joogatundi juhendas tõeliselt hea tujuga nakatav õpetaja Sirli. Päris õhtutundidel Anneli juhendamisel suundus grupp kunstihuvilisi mereäärde, et akrüülvärvidega maalida või söega joonistada kaunist merevaadet.
Teisel laagripäeval õpetas Kristina lastele kuidas teha endale, päikesetrüki tehnikas ning looduslikke materjale kasutades, ilus T-särk. Iga valminud särk tuli kordumatu ja erinev. Väga ilusa tulemuse andis sõnajalaleht, sool ja kivikesed. Laagri järgmisel päeval oli uhke särk nii mõnelgi lapsel juba seljas.
Selle päeva õhtu oli aga eriline. Nimelt tähistasime kõik üheskoos Invaühingu 11. sünnipäeva. Hotelli õuele pandi üles suur välitelk, kus sel päeval toimus õhtusöök ja tordisöömine. Esinema olid tulnud Ita-Riina ja Mari-Liis koos huvikeskuse laululastega. Kuulsime nende esituses muuhulgas ka kauneid laule “Helisevast muusikast”. Pärast tordisöömist veedeti aega juttu puhudes ja ka võrkpalli mängides.
Kolmanda päeva hommikul üllatas meid kadakapuust meisterdamise töötuba, mida juhendas Toivo Toompuu. Lapsed meisterdasid vahvaid kaelaehteid ja kes saagimisega hakkama sai, võis laagrist kaasa võtta päris ehtsa omatehtud võinoa.
Peale lõunat tuli aga Pedasele meie laagrisse palju tähtsaid külalisi nii Riigikogust kui Viimsi vallast, Politseist ja Päästeametist, kohal oli ka Kaitseliit. Lastel oli võimalus istuda päris ehtsasse kaitseväe autosse, proovida kaitseväelase varustust ja isegi püssist paukpadruniga lasta.
Emad- isad said osa aga päris tõsisest sotsiaalse turvalisuse foorumist, mille kutsus kokku Viimsi valla Naabrivalve koordinaator Inga Kuus. Foorumil rääkisime, mida me 11. aasta jooksul oleme teinud ja millist abi me vajame. Juttu tuli nii teedest, koolikiusamisest, koostööst Politsei ja turvafirmadega.
Foorumi lõpus kinkisime kõigile külalistele laste tehtud seebid. Kui külalised olid ära saadetud, lõpetasime päeva lõõgastava saunaga.
Laagri viimase päeva hommikul said kõik laagrist osavõtnud lapsed ilusa diplomi ja pisut maiustamist tubli tegutsemise eest ja siis oligi aeg asjad kokku panna ja alustada kojusõitu. Kuid tagasiteel külastasime veel Padise kloostrit, kus saime kuulda huvitavaid lugusid keskajal seal elanud munkadest ja selle kloostri saatusest. Ilm püsis vaatamata ilmaennustajate ähvardavatest hoovihmalubadustest terve laagri aja ilusana. Esimesed vihmapiisad julgesid maha sadada just siis, kui alustasime Padiselt koduteed.
Kõik laagrilised olid rõõmsad, et said perega koos olla ja puhata.